| Šveitslane ((/)Schweiz/(see)Svizzera/(rm)Svizra) | |
 | |
| Lipp | |
 | |
| Teave | |
| Pealinn | Bern |
|---|---|
| Piirkond | 41 300 km² |
| Rahvaarv | 7 700 000 hab. (2010) |
| Tihedus | 186,44 elanik / km² |
| Riigivorm | direktorirežiim, föderatiivne vabariik |
| Sularaha | Šveitsi frank (CHF) |
| Elekter | 230 V/50 Hz, Euroopa ja Šveitsi pistikud |
| Telefoni eesliide | 41 |
| Interneti järelliide | .ch, .swiss |
| Voolu suund | Parempoolne rool |
| Spindel | UTC 1 |
| Asukoht | |
 46 ° 47 ′ 55 ″ N 8 ° 13 ′ 55 ″ E | |
| Valitsuse sait | |
| Turismikoht | |
The Šveitslane on riik Euroopalik asukohaga Kesk-Euroopas, ilma otsese juurdepääsuta merele, Prantsusmaa läände, alatesSaksamaa põhja poolAustria ja Liechtenstein idas jaItaalia Lõunasse.
Saage aru
Riik, mis asub Euroopa südames, kuid lükates tagasi Euroopa Liiduga ühinemise ideeEuroopa Liit, Šveits on mitmes mõttes eriline riik. Asutamismüüdi järgi sündis see aastal 1291, kui kolme esimese kantoni esindajad asutasid pidulikult algselt omamoodi koalitsiooni Habsburgi okupatsiooni vastu. 1291. aasta pakti originaali eksponeeritakse praegu Schwyzi föderaalhartade muuseumis.
Oma ajaloos on Šveits kogenud rahu ja rikkuse perioode, aga ka sõja-aastaid ja suurt vaesust. Kantonid põrkasid reformatsiooni ajal isegi vennatapus ususõjas. Napoleon käis ka selle läbi, tahtis omal moel korda teha ja kehtestas mõnda aega süsteemi nimega Helvetic Vabariik.
Kui välispiirid pole sajandeid liikunud, seatakse kantoni piirid mõnikord ka tänapäeval kahtluse alla. Mõni soovib, nagu ka Baselis, taasühendada kaks 1833. aastal eraldatud "poolkantonit", teised - Berni Jura linnas - paluvad end vabastada ühest kantonist teise liitumiseks ... Šveitsi Konföderatsioon on endiselt pooleliolev töö.
Kui me jääme postkaardi juurde, siis on Šveits korralikud väikelinnad, väga intensiivse rohelise rohu heinamaad, mäed, mida meile meeldib suuskadel vallutada või suusatada, arvukad järved., Šokolaad, fondüü, kaunid kellad. Kuid selle ajatu kuvandi all on Šveits ka dünaamiline, jõukas ja uuenduslik riik. Eelkõige on selle pangandus- ja farmaatsiasektor kuulus kogu maailmas. Šveitslased on väga kiindunud looduse kaitsesse, mis on siin kõikjal. Avalikud teenused ja infrastruktuur, nagu transport, eriti raudteed, ja koolitusasutused on kvaliteetsed. Kõik see muudab Šveitsi magnetiks, mis meelitab talente üle kogu maailma. Peaaegu iga neljas elanik on välismaalane.
Poliitiliselt on Šveits erinevalt naabritest pool otsene demokraatia. Inimesed on "suveräänsed", neil on õigus otsesel osalemisel õigusloomeprotsessis: lisaks esindajate valimise õigusele võivad nad algatada ka algatusi, provotseerida põhiseaduse muudatusi või rahvahääletusi, et vältida sisenemist parlamendi vastuvõetud seadus jõustub.
Valitsustasanditeks on föderaalne, kantoni ja kogukonna tasand. Föderaalvalitsuse asukoht on Bern. Kantonitel ja kommuunidel on suur autonoomia. Nad võtavad paljudes valdkondades vastu oma seadused, sealhulgas maksud. Seda võimalust kasutavad laialdaselt ka teatud nn perifeersed kantonid, mis seeläbi elanikke ja ettevõtteid meelitavad.
Ehkki riik on pikka aega olnud neutraalne, on šveitslased uhked oma kohustusliku ajateenistuse süsteemi üle - see nõuab traditsiooni, et kõik täiskasvanud peavad teenima paar kuud armees kas järjest või mitme aasta jooksul.
Piirkonnad
Šveits koosneb 26 kantonist, neist kuuel on riiginõukogus kahe asemel ainult üks koht ja föderaalhääletustel arvestatakse ainult pooled, seda me nimetasime poolkantoniteks. Süsteemi põhiseadusest tehti vahet . erineva kuju ja suurusega alevid ei ole otstarbekad riigi jagamiseks turismipiirkondadeks. Reisijatele on allpool asuv jaotus mugavam.
 |
|
Linnad
Peamised linnad
- 1 Zürich – Riigi suurim linn homonüümse järve ääres
- 2 Genf – Üks sihtkohti prantsuskeelses Šveitsis, mis on turistide, ärimeeste, naiste ja riigipeade seas populaarseim: ÜRO peakorter, Punane Rist, veejuga, protestantlik "Rooma", pealinna rahu.
- 3 Basel – Kunstilinn, maailma meditsiinipealinn.
- 4 Lausanne – Olümpiakapital ja ROKi peakorter. Katedraal.
- 5 Bern – Pealinn, UNESCO klassifitseeritud kesklinnas, karulaug.
- 6 Lutsern – Linn, mis on tuntud oma kaetud puitsildade ja transpordimuuseumi poolest.
- 7 Lugano – Parkide ja lilleaedade, villade ja religioossete hoonete linn.
Et näha
Šveitsi embleemikohad
- Appenzelli riik Kirde-Šveitsis.
- Augst, roomlastelt pärinev sait.
- Šveitsi vabaõhumuuseum Ballenberg
- Pass on Bernina (2 328 m).
- Kreeka loss Chillon.
- THE 'Emmentaalne.
- Ülemmaa.
- Plain Grütli, šveitslaste liidu ja solidaarsuse sümbol.
- Lossi ja keskaegse linnaga Gruyères.
- Gurtental To Kandersteg(tasulise tee ja transiidi parkimiskell).
- Kreeka orgHérensja külaEvolene.
- Kreeka orgIntyamon, oru südames Gruyère Pays-d'Enhaut piirkondlik looduspark, maalähedaste küladega.
- Jungfraujoch, juurdepääs Grindelwald ja Lauterbrunnen, tõus rongiga mäele kl 3 475 m.
- Kleine Matterhorn (väike Matterhorn), köisraudteega sihtkohta 3 883 m.
- Kreeka org Lauterbrunnen, U-kujuline liustikorg Jungfrau jalamil. Staubachi ja Trummelbachi koskedega. Juurdepääsu Murren ja kell Schiltorn.
- Viinamarjaistanduse nõlvad Lavaux, serva nõlvadel Genfi järv, Vahel Lausanne ja Veveykuulub Unesco maailmapärandisse.
- Kreeka org Lotschental.
- Maienfeld küla Heidi.
- Kreeka org Planplatten jaEngstlensee, (tasuline tee), teel Susten-Üle andma.
- Rein, allikast Graubündenlähedal asuvate kukkumiste poolt Schaffhausen kuni Basel(ja Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland).
- Kreeka liustik Rhône passis Furka (2 431 m).
- Panoraam, vaadatuna Weissenstein (1 284 m).
Muud sihtkohad
- The Šveitsi mägikuurordid asuvad 3 geograafilises piirkonnas: Alpides, Pre-Alpides ja Jura kaares.
- The Šveitsi orud
- The Šveitsi mäed
- The Šveitsi maantee möödub
Minema
Formaalsused
Šveits on osaSchengeni ala. Kodanikud Šveitslane ja Euroopa Majanduspiirkond, mis hõlmabEuroopa Liit,Island, Norra ja Liechtenstein vaja ainult riiklikku isikutunnistust või a pass kehtiv. Neil pole ühtegi vaja Viisa Schengeni piirkonda siseneda või seal ringi liikuda ning neil lubatakse üldjuhul viibida nii kaua kui nad soovivad.
Märkused (1) Nende riikide kodanikud vajavad viisavabaduse saamiseks biomeetrilist passi. (2) Serbia kodanikud, kellel on Serbia koordineerimisdirektoraadi väljastatud pass (Serbia elanikud) Kosovo Serbia passiga) vajavad viisat. (3) Taiwani kodanikud vajavad viisavabaduse saamiseks passi oma ID-kaardi numbrit (täht, millele järgneb üheksa numbrit). |
Järgmiste riikide kodanikud ei vaja Schengeni alale sisenemiseks viisat: Albaania(1), Andorra, Antigua ja Barbuda, Argentina, Austraalia, Bahama, Barbados, Bosnia ja Hertsegoviina(1), Brasiilia, Brunei, Kanada, Tšiili, Kolumbia, Lõuna-Korea, Costa Rica, Dominica, El Salvador, Araabia Ühendemiraadid, Ühendriigid, Granaat, Guatemala, Honduras, Iisrael, Jaapan, Põhja-Makedoonia(1), Malaisia, Mauritius, Mehhiko, Moldova(1), Monaco, Montenegro(1), Uus-Meremaa, Nicaragua, Panama, Paraguay, Saint Kitts ja Nevis, Püha LUCIA, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, San Marino, Serbia(1,2), Seišellid, Singapur, Taiwan(3) (Hiina Vabariik), Ida-Timor, Tonga, Trinidad ja Tobago, Uruguay, Vanuatu, Vatikan, Venezuela samuti kui Hongkongi erihalduspiirkond, of Macau erihalduspiirkond ja kõik kodanikud Briti (sealhulgas need, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud).
- Eespool nimetatud viisavabad reisijad, kes ei oleEEE või pärit Šveitslane ei tohi Schengeni alal viibida rohkem kui 90 päeva 180 päeva jooksul tervikuna ja üldiselt ei saa nad seal viibimise ajal töötada (kuigi mõned Schengeni ala riigid lubavad teatud rahvustel töötada). Päevade loendamine algab pärast sisenemist ühte Schengeni riiki ja ei naase nulli, kui lahkute ühest Schengeni riigist teise.
- Uus-Meremaa kodanikud võivad viibida kauem kui 90 päeva, kuid töötamata, kui neil pole tööluba, mõnes Schengeni ala riigis, nimelt Saksamaal, Austrias, Benelux, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Island, Norra, Portugal, Rootsi ja Šveits
Kui te pole riigi kodanikEEE või pärit Šveitslane, isegi kui olete viisast vabastatud, välja arvatud juhul, kui olete Andorra, Monegasque, San Marino või Vatikan, veenduge, et teie pass oleks nii Schengeni alale sisenemisel kui ka sealt lahkumisel. Ilma sisenemismärgita võidakse Schengeni alalt lahkumisel pidada viibimist ületanud. Ilma väljumistemplita võidakse teil järgmisel korral Schengeni alale sisenemisel keelduda sisenemisest, kuna võib eeldada, et olete eelmisel visiidil lubatud aja ületanud. Kui te ei saa passi templit, hoidke selliseid dokumente nagu pardakaardid, transpordipiletid jne. mis aitab piirikontrolli töötajaid veenda selles, et olete Schengeni alal seaduslikult viibinud.
Lennukiga
Šveits saab kasu suurepärastest lennuühendustest; sellel on kaks suurt rahvusvahelist lennujaama: Kloten (Zürich) ja Cointrin (Genf), samuti kaks väiksemat asuvat Belp (Bern) ja Agno (Lugano). Sellest Basel-Mulhouse (Basel) asub Prantsusmaa territooriumil Saint-Louis'is (Haut-Rhin), kuid hõlmab osa Šveitsi haldusalas ja juurdepääsu autoga Šveitsist ilma tollivormistuseta.
THE 'Genfi lennujaam pakub palju valdavalt Euroopa ühendusi, lisaks lennud Põhja-Ameerikasse (New York, Washington, Montreal), aga ka Lähis-Idasse (Dubai, Abu Dhabi, Doha, Kuveidi linn). Zürichi lennujaamas on laiem mandritevaheliste sihtkohtade valik.
Rongiga
Šveitsis on palju jaamu. Rongiga saab saabuda peaaegu igast kohast. Seal on suured jaamad, millel on rahvusvaheline ühendus Genf, Lausanne, Basel, Brig, Bernja Zürich. Nendest jaamadest on lihtne ülejäänud Šveitsi jõuda rongi või ühistranspordiga.
- Šveitsi raudteede veebisait: http://www.cff.ch (sõiduplaanide otsimine kogu Euroopast on tõhusam kui SNCF-i veebisait)
Autoga
Maanteel on väga palju sissepääsupunkte, eriti Prantsusmaa.
Pange tähele, et kiirteevõrgust otse saabudes peate kleebise ostma ka kõige vähem marsruutide jaoks.
Alates Prantsusmaa
- Kuna Pariis : minge kiirteedele A6 ja A36 kuni Mulhouse siis mööda vaba maanteed A35 suunas Basel kus ületatakse piiri, on võimalik sellega puutudaSaksamaa kiirtee kaudu 5. Linn Genf on maanteel tihedalt teenindatud A40 mis tegelikult läbi käib Saint-Julien-en-Genevois. Saame ka liituda Neuchâtel ja Lausanne Möödumas Besancon.
- Kuna Lyon : enimkasutatud võimalus on piiri ületamine Genf (marsruudil siltidel märgitud sihtkoht ...), liikudes järjest mööda kiirteid A42 ja A40. Šveitsi saab siseneda ka: Vanduma Möödumas Oyonnax ja Saint-Claude.
- Kuna Marseille : mine kiirteele A7 kuni Valents siis A49 ja A41 kaudu Voiron. Samuti on võimalik osa sellestItaalia kõrval Torino ja Milano kui soovite minna eriti Ticino kus Graubünden.
- Kuna Lille : järgige järjest maanteid A1 ja A26 kuni Troyes, tee N19 kaudu Langres ja Vesoul siis kiirtee A36 kord saabunud Belfort kell soovite piiri ületada Basel. Ühinema Genfjärgige kasutajatele, kes tulevad, soovitusi Pariis.
- Kuna Strasbourg : minge tasuta maanteel A35 kuni piirini kell Basel kuid on võimalik ka läbi minnaSaksamaa maanteel 5 mis on veidi vähem koormatud, maanteed 98 ja 861 võimaldavad vältida selle piirilinna ületamist läbisõiduga Lörrach.
AlatesAustria
- Kuna Viin ja Salzburg : lihtsaim marsruut on läbida kiirteed A1 ja ületageSaksamaa maantee ääres 8 kuni München, järgige maanteed 96 Austria piiri poole kell Bregenz. Saabumine Šveitsi on kell Sankt Margrethen maanteede lähedal 1 ja 13.
- Kuna Innsbruck : Maantee A14 teenindab vastavalt Bregenz ja Feldkirch kust on võimalik Šveitsi jõuda Liechtenstein. Šveitsi sisenemise linn on Buchs teisel pool Reini.
AlatesSaksamaa
- Kuna Frankfurt : järgige maanteed 5 mööda Reini Freiburg ja Šveitsi sisenemine toimub läbi Basel maanteel 2.
- Kuna Stuttgart : Maantee 81 sõidab piiri lähedal Bodeni järv põhja pool Zürich, viimasega on võimalik liituda ka kiirteel 4 korra Šveitsis.
- Kuna München : võimalus ületada piiri Bodeni järv ja osaAustria kiirtee kaudu 96. Seejärel järgige samu nõuandeid, mis pärit reisijatele Salzburg.
Alates Benelux
- Kuna Luksemburg Viimane on teiste Euroopa selle piirkonna riikide ristumiskoht mööda kiirteed A3 siis A31 kord sisse astunud Prantsusmaa. Seejärel on võimalik kaks võimalust: jätkake samal teel ja seejärel mööda N57 ja N66 Vahel Nancy ja Vosges siis võta kiirteid A36 ja A35 ümber Mulhouse kell üle piiri minna Basel, teine valik on minna kiirteele A4 Vahel Metz ja Strasbourg siis mööda vaba maanteed A35 Šveitsi piirini. Need kaks mööduvat marsruuti Basel seejärel võimaldage hõlpsat juurdepääsu linnadele Zürich ja Genf riigi kiirteevõrgu kaudu vaid mõne tunniga.
AlatesItaalia
- Kuna Milano : liikuge järjest mööda kiirteid AT 8 ja A9 ütles "Järvede maantee"ja ületada piiri kell Chiasso kuni Ticino. Ühendus toimub otse kiirteega 2 mis viib Zürich ja Basel.
- Kuna Torino : pärast kiirteel sõitmist AT 5 kõrval Aosta, on hea läbida Prantsusmaa ületades Mont-Blanci tunneli (teemaksu), kui soovite Genf. Šveitsi teistesse linnadesse jõudmiseks peate välja lülitama aadressil Aosta tee ääres SS27E27 ja pool maanteed T2 siis võta Grand-Saint-Bernardi tunnel (teemaksu), jõuate mööda Valais kõrval Martigny teel 21E27. Jätkamiseks suunas Lausanne või pärit Kui me, minge kiirteele 9.
- Kuna Genova : järgige maanteed A26 siis tee S33 Simploni passi kaudu piirini. Šveitsi sisenemine toimub teel 9 kust saab hargnedes teistesse linnadesse Brig. Kui soovite liikuda ainult kiirteed pidi, lugege autojuhtide soovitusi alates Milano ja Torino olenevalt sihtkohast.
Ringlema
Rongiga
Šveitsil on väga hea kadentidega rongisüsteem, mis on korraldatud mitme avaliku või erasektori rongifirma ümber. [1] : sama rong väljub igal tunnil samal minutil samal perroonil (näiteks Genfi-Baseli rong väljub kell 6 h 13, 7 h 13, 8 h 13, jne ...). 2 vahejaama vahel võib olla mitu vaheühendust (näiteks Genfi ja Lausanne'i vahel kuni 5 ühendust tunnis ja suuna kohta).
Rongis on suitsetamine keelatud, kuigi perroonil on siiski võimalik suitsetamispeatusi ära kasutada. Peatused on lühikesed (piirkondlike rongide jaoks vähem kui minut, kell 03 min siseriiklike rongide puhul) otsustab lahkumise rongipersonal.
Rong on suhteliselt kallis, kuid on kaugelt parim viis seda näha. Reis Genfist Lausanne'i (60 km) maksumus 21,8 Fr. ühe suuna pilet 2. klassis. Rongipileti saab osta:
- kas veebisaidil CFF, printides pileti,
- piletikassasse minnes CFF,
- jaama platvormidel asuvates elektroonilistes terminalides,
Soovitav on hankida a poole hinnaga tellimus (175 Fr. aastaks umbes 143 €), kui kavatsete rongi kasutada üle kogu riigi sõiduvahendina (selle tasuvaks muutmiseks piisab kahest 2. klassi Basel-Sioni edasi-tagasi sõidust). Tõepoolest, selle piletiga maksate kõik oma rongi- ja postibussipiletid, olenemata firmadest, poole hinnaga. Lisaks annavad paljud linnavõrgud soodushindadele soodustusi.
Samuti võite olla huvitatud päevapiletist kell 71 Fr. kui plaanite palju reisida ühel ja samal päeval. Rahvusvahelised reisijad saavad kasutada Swiss Travel Pass'i, mis pakub kogu Šveitsi ühistranspordi kasutamist soodushinnaga. Lapsed, kellel on seda passi omav vanem, sõidavad tasuta.
Lisaks üleriigilisele võrgustikule teenivad paljud väikesed liinid isegi väikseid külasid. Kaugete orgude või hooldamata külade jaoks on olemas a postibuss väga praktiline.
Seal asuvad ka mõned turismirongiliinid, näiteks Pilatuse ja Rigi mäed Lutsern ja kuulus Bernina Express Vahel Chur ja Tirano.
Ühistransport linnades
Kõigil suurtel linnadel on linna- ja linnalähivõrk.
Bussi- ja trollibussiliinid ristuvad linnapiirkondadest, tramm on olemas olulisemates linnades, Lausanne'i linnavõrgustik on tänaseni ainus, millel on vähemalt üks metrooliin kogu Šveitsis.
Öiseid teenuseid osutavad ka teatud võrgud, sageli allhanke kaudu.
Hinnad skaleeritakse tavaliselt kontsentriliste tsoonide süsteemi järgi või mitte. Linna kahe kaugema punkti ühendamiseks kulub pileti jaoks mitu Šveitsi franki. Kehtivad tellimused 24 h on ka saadaval, see võtab umbes 7 Fr. Lausanne'is sellise tiitli eest. Samuti tuleb märkida, et CFF (föderaalne raudtee) pakub mõnikord kombineeritud pakkumisi, mis võimaldavad teil rongiga sõita ja kasutada ühistransporti samas linnas ja selle ümbruses, nagu äärelinna raudteeliin. Pileteid saab osta kaubandusagentuuride lettidest, automaatsed turustajad asuvad jaamades ja jaamades, mida teenindab ühendav linnavõrk.
Liikumispuudega inimestele hõlbustatakse ühistranspordile juurdepääsu sageli, mõned ettevõtted pakuvad ka „uksest ukseni“ teenuseid.
- Postbus
Autoga
Ühe Euroopa Liidu riigi väljastatud juhiload kehtivad Šveitsis, rahvusvahelist luba võidakse nõuda reisijatelt, kes tulevad väljaspool seda mandrit. Turvavöö kandmine on kohustuslik igal sõidukis oleval istmel, sõidu ajal on keelatud helistada, välja arvatud käed-vabad komplekti kasutamisel.
Teeviidad vastavad kehtivatele rahvusvahelistele standarditele, kakskeelsust kasutatakse mõnikord piirkondades, kus ametlikku keelt muudetakse.
Ära kunagi unusta silmist, et kiirteemärgid on rohelised ja tavalised teed sinised, kohalikud sihtkohad kuvatakse valgel taustal. Seda teavet meenutatakse sageli Šveitsi piiri lähedalt mööduvate naaberriikide telgedel.
Kõiki linnu ühendab suurepärane kiirteevõrgustik, mägiseid alasid teenindavad hästi hooldatud tavalised teed ja lume ilmaga on need tavaliselt ligipääsetavad. Ärge unustage, et maanteede kasutamise eest tuleb maksta maksu, mida õigustab kleebise kuvamine esiklaasile, olgu selleks siis kogu riigi reisimine või lihtsalt linnastute ületamise vältimine.
Märgid tuletavad meile meelde kleebise kohustuslikku kasutamist igal vastava jaotise sissekandel.
Lumekettide ja naastrehvide seadusjärgset kasutamist tähistavad sildid iga mägitee sissesõidul. Hoiatuskolmnurga ja fluorestseeruva vesti omamine on igas olukorras kohustuslik.
Territooriumil kehtivad kiirusepiirangud:
- Maantee: 120 km / h (Saksakeelses Šveitsis lähenedes suurtele linnadele, piirdudes sageli 80 km / h )
- Kiirtee (nn poolmagistraal ...): 100 km / h
- Tee: 80 km / h
- Linn: 50 km / h (mõnikord tõstetakse 60 km / h teatud äärealadel.
- Tsoonid 30 km / h : 30 km / h.
- Koosolekuruumid: 20 km / h
- Jalakäijate tsoonid: liikluseks keelatud
Maksimaalne lubatud alkoholisisaldus veres on 0,5 mg/ l ja seal on sageli kontrolle.
Turvavööde kandmine on kohustuslik sõiduki ees ja taga.
Alates 1. jaanuarist 2014 peavad kõik mootorsõidukid päeval ja öösel lähitulelaternaid sisse lülitama.
Samuti tuleb märkida, et autojuhtidele on Šveitsis ette nähtud karmid karistused või isegi sõiduki viivitamatu konfiskeerimine.
Trahvid on eriti järsud, niipea kui täheldatakse vähimatki rikkumist.
Pidage meeles, et lubatud kaubamassiga kaubaveosõidukite liikumine alates 3.5 tonni on igal õhtul keelatud Vahel 22 h ja 5 h, see piirang ei mõjuta ühistranspordivahendeid ega matkaautosid mingil viisil.
Et saada aimu reeglitest, mida liiklejana tuleb järgida, on hea lugeda järgmist dokumenti ja tuua igaks juhuks CHF-i reserv: *Trahvide määr
Infrastruktuur ja teenused
Tanklad asuvad kogu riigis, isegi kõige mägisemates piirkondades ja suurte linnade keskuse lähedal. Rakendatud lahtiolekuajad on keskmiselt 6 h - 22 h, mõned ei sulgu öösel, kuid väljaspool kiirteevõrku muutub see erakordseks. Sellele on sageli lisatud kasulike esemete ja abitarvikute pood. Šveitsis on loomulikult loodud rahvusvahelised ja kohalikud naftabrändid.
Kiirteealasid on kahte tüüpi ... Teeninduspiirkonnad, mis hõlmavad lisaks suurele parklale, bensiinijaamale ja restoranile, täiendavad hotelliasutused mõnikord ka muid rajatisi. Nende intervall on umbes 30 kilomeetrit kõige olulisematel telgedel on pakutavad teenused üldiselt väga hea kvaliteediga. Marsruutide ääres asuvad ka lihtsad peatused või parklad, mida soovitavalt kasutada ainult lühemate peatuste jaoks.
Igat Šveitsi kiirteel asuvat restorani või kohvikut nimetatakse tavaliselt restoraniks.
Maksud
Šveitsi kiirteede (auto ja mootorrattaga) kasutamiseks tuleb kasutada kleebist, mis kleebitakse esiklaasi ülemisele ja vasakule küljele või isegi sisepeegli taha nagu maksemärk.
Seda seesamist on võimalik saada piiri ületamisel tollipunktides, postkontorites, samuti autoklubides ja peaaegu kõigis bensiinijaamades. See maksab 40 Fr. (see on 33 € umbes) ja selle kehtivusaeg ulatub eelmise aasta 1. detsembrist järgmise aasta 31. jaanuarini. Näiteks 2012. aasta kleebis kehtib seetõttu 1. detsembrist 2011 kuni . See märk sisaldab jooksva aasta kahte viimast numbrit ja võrdlusvärvi, mis võimaldab juhtimisteenistustel kiiresti tuvastada.
Olge ettevaatlik, kui vedate haagissuvilat või haagist, teadke, et peate kindlasti ostma teise kleebise, mille kleepida selle esiosale.
Kiirteel sõitmine võib Šveitsis olla kulukas, kui teete reisi nii minimaalselt kui aeg-ajalt, teisalt on see väga odav, kui kõnnite sellel regulaarselt või kui ületate riiki selle laiuses.
Nimetatud kehtivat kleebist kandva esiklaasi tahtmatu purunemise korral on remonditööde teinud mehaanikult vana ja arve esitamisel võimalik uut tasuta küsida.
Kui märkate hiljuti ostetud kleebise trükiviga, ärge kartke, et vahetate selle vastavas müügikohas, see protsess on ka tasuta.
Kleebise puudumise eest karistatakse rahatrahviga 200 Fr. (alates 1. detsembrist 2011) kui ka selle kohese ostukohustuse. Pange tähele, et valesti eemaldatud kleebis kaotab kehtivuse automaatselt.
Suurema kaalu ja suurusega sõidukite omanikud peavad maksma nimetatud tasu R.P.L.P. Šveitsis ja Vürstiriigis ühiselt kehtivad Liechtenstein. Selle summa määratakse põhimõtteliselt kindlaks vastavalt esitatava sõiduki omadustele, läbitavale teekonnale ja / või valitud maanteel või kiirteel kasutatavale kestusele. Hoidke tõendit alati sõiduki pardal (kleepida pole kleebist) ja esitage see vajaduse korral kontrolliteenistustele. Üldiselt ostetakse seda piiri ületamisel tolliasutustest. Erandid kehtivad vastavalt konkreetsetele juhtumitele.
Kasutajatele reserveeritud rada juba kleebise omanikud eksisteerib tolliplatvormidel, kui sisenete Šveitsi otse kiirteed pidi.
Jalgrattaga
Suur võrk [2] jalgrataste jaoks on olemas palju märke.
Mõnes linnas ja mõnes rongijaamas on jalgratta rentimise võimalus.
Paadis
Šveitsi peamistes järvedes on navigatsiooniteenus. Talvel pole tunnid eriti tihedad. Kuid suvel võib laevaga reisimine muutuda väga huvitavaks (mõnikord liigub ikka tavaveol auruga).
- kogu Šveitsi sõiduplaanid: http://www.cff.ch
- teave:
- Genfi järv: http://www.cgn.ch/
- Thuni ja Brienzi järved: http://www.bls.ch/schiff/index_f.html
- Bieli järv: http://www.bielersee.ch/f/accueil/
- Neuchâteli ja Murteni järved: http://www.navig.ch/navigation.php?id=9&page=accueil&lang=fr
- Bodeni järv: http://www.bsb-online.com/
- Zugi järv: http://www.zugersee-schifffahrt.ch
Rääkida
Ametlikud keeled on:
- Saksa keel (63,7% elanikest, põhjas, keskosas ja idas)
- Saksakeelsete kantonite elanikud räägivad tavaliselt Šveitsi saksa keelt (saksa keelega üsna sarnane murrete kogum), kuid peaaegu kõik linnade linnad ja kogu riigi noored oskavad saksa keelt ka seetõttu, et see on ametlik keel ja seda tuleb koolis õppida.
- Prantsuse (20,4%, läänes)
- Itaalia keel (6,5%, peamiselt lõunas Ticinos ja Graubündeni teatud orgudes)
- Romaani keel (0,5%, Graubündenis)
- Ülejäänud 9,0% on võõrkeeled.
Tavaliselt õpivad prantsuse keelt algkoolist saksa keelt kõnelejad. Kuid paljud saksa keelt kõnelevad inimesed ei suuda prantsuse keeles vestlust pidada, ka see on vastupidi. Keeleküsimus on mõnikord ebakõla allikas prantsuse ja saksa keelt kõnelevate šveitslaste vahel, kuid ilma reaalse kriisita. Les Tessinois et les romanchophones, minorités linguistique du pays, sont ceux qui s'en sortent le mieux, étant souvent capable de s'exprimer dans les trois langues: le français étant une langue voisine (et latine comme l'italien) et l'allemand étant la langue la plus importante du pays.
L'anglais est aussi répandu.
Suisse romande
Depuis des siècles, la beauté des Alpes a suscité l'admiration des voyageurs venus de tous les pays d'Europe et du monde entier. De ce fait, une tradition touristique est ancrée depuis longtemps.La Suisse romande profite d'un emplacement géographique privilégié, avec la chaîne alpine, ses grands lacs, l'arc jurassien et bien d'autres atouts. Le climat est favorable aux sports d'hiver et également au tourisme d'été. La plaine du Rhône et la région des lacs bénéficient d'un climat très doux.
Son infrastructure est importante : Un aéroport international [3], un réseau routier et de chemin de fer très développés, des petits trains de montagne, des cars postaux [4] funiculaires, téléphériques, télésièges et téléskis dernière génération et le téléphérique le plus haut d'Europe. Des kilomètres de pistes de ski nordique balisées, des centaines de kilomètres de sentiers randonnées et VTT, une grande présence culturelle et une gastronomie de réputation internationale.
Une concentration de tous les éléments touristiques sur un petit territoire où toutes les stations de montagne sont intégrées au réseau de transports publics.
Suisse alémanique
La Suisse alémanique est la région la plus grande de Suisse. Ses habitants parlent le suisse-allemand. Cette région abrite les plus grandes villes du pays.
En Suisse alémanique, la langue, ou le dialecte, parlée est le suisse-allemand. Toutefois, il est à noter que chaque région le parle différemment, avec un accent et des expressions propres, par exemple: Bärntütsch (Berne), Züritütsch (Zurich), etc.
La Suisse alémanique est très bien desservie internationalement, avec deux aéroports internationaux, l'aéroport international de Zürich [5] et l'Euroairport de Bâle-Mulhouse-Freiburg [6].
Suisse italienne
Très beau. Le Tessin est un canton splendide. Un canton au climat tempéré et souvent ensoleillé.
Acheter
- Le franc suisse se compose de pièces de 5, 10, 20,50 centimes et de 1, 2, 5 francs (100 centimes = 1 franc) et de billets de 10, 20, 50, 100, 200 et 1 000 francs. Son abréviation officielle est CHF, mais les Romands écrivent plus souvent Frs.
- La majorité des commerces acceptent les cartes de crédit et l'on trouve facilement des distributeurs bancaires pour le retrait d'argent liquide. Chercher des indications comme Postomat ou Bancomat pour les distributeurs de billets. Certaines grandes enseignes (Migros, Coop) et commerces acceptent l'euro mais à un taux de change différent du marché.
- Il vous faut toutefois noter que le coût de la vie en Suisse est considérablement plus élevé que dans la zone euro. Prévoyez donc un budget conséquent.
Exemple de comparaison: une place de cinéma adulte sans déduction: 16 à 19 Fr., sans compter le supplément pour le cinéma 3D.
- Vous pouvez aussi acheter des chèques Reka[7] en vente dans les magasins Coop avec un rabais de 3% (uniquement sur présentation de la Supercard (Carte de fidélité). Vous pouvez payer avec ces chèques dans quelque 6900 entreprises et établissements des secteurs tourisme et transports suisses (chemins de fer et transports à câbles, hôtels, restaurants, agences de voyages, Vacances Reka et bien d'autres) qui acceptent volontiers les chèques Reka en paiement. Exemple: Vous achetez des chèques REKA d'une valeur de 100 Fr. à 97 Fr..
- Le taux de TVA est de 7,7 % pour les bien courants, 2,5 % pour les biens de première nécessité et 3,7 % pour l'hôtellerie.
Manger
Fondue, qu'elle soit moitié-moitié ou au vacherin
Raclette
Rösti
Chocolat, de préférence au lait
La cuisine suisse est plutôt rustique et reflète le caractère alpin du pays, notamment par ses spécialités mondialement connues que sont fondue et raclette. Le chocolat au lait, plus sophistiqué, a toutefois également été inventé sur les bords du Léman.
Il existe en outre de nombreuses spécialités propres à chaque canton, de la tarte aux pruneaux genevoise à l'émincé de veau à la zurichoise, en passant par le papet vaudois et la polenta à la tessinoise - à déguster de préférence dans un petit grotto surplombant la vallée.
- Restaurants de Suisse inscrits au Guide Michelin
Boire
Les grandes régions viticoles du pays sont le Valais, l'Arc lémanique (Genève, La Côte, Lavaux) et le Tessin. On trouve aussi d'excellents vins à Berne et Neuchatel. Du côté des spiritueux, on goûtera la williamine et l'abricotine valaisannes, l'absinthe du Val-de-Travers, ainsi que le kirsch de Zug et du Rigi.
La bière, le cidre et le vin ne peuvent être vendus qu'aux personnes de 16 ans ou plus. Quant aux spiritueux et alcools forts ainsi que les alcopops, l'âge minimal est de 18 ans.
Se loger
- Auberges de Jeunesse Suisses
Apprendre
Schématiquement, le système suisse d'éducation peut se diviser en trois niveaux:
- le primaire,
- le secondaire,
- tertiaire.
Comme préparation au niveau primaire, on distingue le degré préprimaire. Le degré secondaire est quant à lui encore subdivisé en deux parties, l'une faisant partie de l'école obligatoire, l'autre plus.
Le degré préprimaire : La degré préprimaire n'est pas obligatoire mais prépare les enfants à la scolarité obligatoire et est un droit dont jouissent les enfants dans tous les cantons qui le proposent.
Le degré primaire et le degré secondaire I : L'école obligatoire constitue la base du système scolaire suisse. Celle-ci dure généralement neuf ans. Elle est répartie entre le degré primaire et le degré secondaire I. Dans la plupart des cantons, le degré primaire dure 6 ans. Le degré secondaire I y fait suite, généralement pour une durée de 3 ans. Avec lui s'achève l'obligation scolaire.
Le degré secondaire II : Le degré secondaire II constitue la première phase de la scolarité post-obligatoire. Il comprend tous les programmes de formation professionnelle et de formation générale.
Maturités : Le gouvernement suisse et les cantons ont décidé, en 1995, de réformer la maturité gymnasiale (appelée maturité fédérale et équivalant au baccalauréat). C'est le seul type de maturité permettant d'entrer directement à l'université, à l'exception des rares facultés exigeant un examen d'entrée (médecine, école de traduction et d'interprète, sports, etc.)
La nouvelle réglementation prévoit un seul type de maturité, une réduction du nombre de matières d'études et d'examens ainsi qu'un travail de maturité. En 1993 déjà, avec l'introduction de la maturité professionnelle, le gouvernement et les cantons ont exprimé leur volonté d'améliorer les conditions générales de la formation professionnelle.
La maturité professionnelle est basée sur la pratique et doit permettre aux diplômés d'entamer des études dans une haute école spécialisée (mais pas une université). Il existe actuellement cinq maturités professionnelles différentes: technique, commerciale, artisanale, artistique et technico-agricole.
Malgré une interruption du programme Erasmus en 2014 à la suite de tensions entre l'Union Européenne et la Suisse (en réponse à la remise en question de la libre circulation des personnes par le peuple suisse), ce pays participe à ce programme. Il est donc possible de faire des échanges dans les principales universités suisses et dans les écoles polytechniques réputées que sont l'École Polytechnique Fédérale de Zurich (EPFZ ou ETHZ en allemand) et celle de Lausanne (EPFL). Il ne faut cependant pas oublier que les coûts de la vie sont élevés en Suisse et que les (environ) 500 Fr. de bourse Erasmus ne permettent pas d'y vivre.
Travailler
Depuis l'introduction de la libre circulation des personnes il est devenu possible pour tout citoyen de l'Union européenne de venir travailler en Suisse.
Site d'information de la Confédération relatif au travail en Suisse http://www.ch.ch
Communications
Téléphoner
L'indicatif pour la Suisse est le 41.
Les communications à partir des cabines téléphoniques peuvent être payées via carte de crédit ou via des Taxcard disponibles dans le commerce. Il est aussi possible de payer, dans certains cas, en monnaie avec des francs suisses ou des euros. Elles fournissent aussi d'autres services tels que l'envoi de SMS, de courriels et de fax grâce à des écrans situés à côté du combiné.
Il existe quatre opérateurs principaux en Suisse pour les téléphones portables (couramment appelés natels quelle que soit la région linguistique) : Swisscom, Salt, Sunrise et UPC. D'autres sociétés proposent des abonnements et cartes prépayées (sous-traitées à ces opérateurs), notamment CoopMobile (Coop) et MBudget Mobile (Migros) qui sont les deux principales chaînes de magasins en Suisse et sont aussi devenues des opérateurs de réseau mobile virtuel et vendent des cartes prépayées dans tous leurs magasin pour 15 à 20 Fr..
Vous pouvez aussi obtenir facilement des cartes à prépaiement en vous rendant dans des magasins de téléphonie mobile. Depuis 2003, il est obligatoire de posséder une carte d'identité pour pouvoir obtenir une carte SIM. Les opérateurs utilisent le système GSM 900/1800 et proposent tous de l'internet mobile (3, 4 voire 5G (encore rare) dans la plupart des endroits et parfois que de l'EDGE dans les zones plus reculées).
Les numéros d'urgences à retenir sont détaillés dans la section « Sécurité ».
Internet
Il y a plusieurs moyens de se connecter à internet :
- De nombreux cafés, restaurants et bars ont un accès WiFi gratuit.
- Dans la plupart des hôtels et des auberges de jeunesse, il y a des bornes internet ou/et du WiFi (parfois payant).
- Wifi public : la plupart des villes de Suisse disposent d'un accès internet WiFi public dans les parcs et sur les places (parfois payant, parfois gratuit).
- Les internet cafés : leur prix est de quelques francs pour une heure mais ceux-ci sont difficiles à trouver car très peu nombreux.
- Dans les cafés Starbuck's et les restaurants McDonalds.
- Certains magasins comme Manor dispose de WiFi gratuit pour les clients.
Gérer le quotidien
Santé
Citoyens européens
Les citoyens de l'Union européenne (UE), qui tombent malade inopinément pendant un séjour temporaire, les études ou un séjour professionnel, ont droit aux mêmes soins médicaux que dans leur pays de résidence. Il est toujours utile de prendre avec soi la Carte européenne d'assurance maladie (CEAM) qui constitue la preuve matérielle de votre assurance dans un pays de l'UE. Cependant, si vous n'avez pas la carte avec vous ou si vous ne pouvez pas l'utiliser (comme dans les cas d'assistance privée), vous avez toujours droit à être soigné, mais vous êtes obligé de payer les frais sur place, par la suite vous demanderez le remboursement à votre retour.
Les pays dans lesquels la couverture santé est fournie sont tous ceux qui sont membres de l'Union européenne (Allemagne, Autriche, Belgique, Bulgarie, Chypre, Croatie, Danemark, Espagne, Estonie, Finlande, France, Grèce, Hongrie , Irlande , Italie, Lettonie, Lituanie, Luxembourg, Malte, Pays-Bas, Pologne, Portugal, République tchèque, Roumanie, Slovaquie, Slovénie, Suède), ceux de l'Espace économique européen (Islande, Liechtenstein et Norvège), la Suisse, le Royaume-Uni et les territoires d'outre-mer membre de l'Union européenne (Açores, Canaries, Gibraltar, Guadeloupe, Guyane, Madère, Martinique, Mayotte, La Réunion, Saint-Martin).
Sécurité
 | Numéro d'appel d'urgence : Tous services d'urgence :112 Police :117 Ambulance :144 Pompier :118 Rega :1414Garde aérienne suisse de sauvetage en cas d'urgence dans un lieu inaccessible par la route Secours routier :140 Tox Info Suisse :145en cas d’intoxication Police CFF :0800 117 117en cas de problème dans un train |
La Suisse est un pays sûr mais il est tout de même bon de prendre les précautions d'usage, particulièrement dans les grandes villes : ne pas laisser d'objets apparents dans la voiture, ne pas laisser son portefeuille dépasser d'une poche...
Drogue
Contrairement à une idée répandue en Europe, le cannabis n'est pas légalisé en Suisse. Même si la police est considérée comme relativement tolérante à ce sujet, elle est devenue impitoyable dans les trains et les transports publics à l'égard des consommateurs et lutte âprement contre les producteurs et revendeurs locaux.
Armes
Le port d'armes à feu est interdit en Suisse sauf autorisation particulière. Le port de certaines catégories d'armes est prohibé (couteaux à cran d'arrêt, matraque, etc.).
Particularité helvétique : les citoyens effectuant leur service militaire possèdent tous un fusil d'assaut ou un pistolet à la maison. Il n'est pas rare de croiser des militaires avec ces armes (non chargées). Chaque année, des "cours de répétition" d'au moins trois semaines et des "tirs obligatoires" ont lieu.
Conseils gouvernementaux aux voyageurs
.svg/20px-Flag_of_Belgium_(civil).svg.png)
Belgique (Service Public Fédéral Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au développement) 
Canada (Gouvernement du Canada) 
France (Ministère des Affaires étrangères)
.svg/20px-Flag_of_Belgium_(civil).svg.png){kind=small}
Respecter
Selon la coutume suisse, dans les magasins, on dit bonjour, merci, au revoir et même bonne journée. Si ce n'est pas le cas et notamment dans les grandes villes, vous êtes probablement tombé sur quelqu'un qui ne connaît pas les traditions locales. En Suisse alémanique, la courtoisie est encore plus essentielle. Ainsi, les germanophones s'offusquent lorsqu'un Allemand leur demande "en toute efficacité" Une livre de pain et pas Bonjour. J'aimerais une livre de pain s'il-vous-plaît. Veillez à apprendre par cœur des formules telles que "Grüezi. Ich hätte gern ..." puis "Merci, Adieu, Schönen Tag (ou gliichfalls, si votre interlocuteur a été le plus rapide à souhaiter une bonne journée)", le tout avec le sourire. Pas d'inquiétude, si vous sortez votre plus bel allemand et qu'on vous répond en français, ce n'est pas pour vous signaler que votre accent vous trahit mais parce que les Suisses alémaniques préfèrent mille fois se dépatouiller avec le français appris à l'école que de s'exprimer dans la langue de leur voisin du nord.
Lorsque vous vous promenez dans un village ou en nature, si un parfait inconnu vous dit bonjour, cela ne signifie pas qu'il veut engager la conversation avec vous, il s'agit simplement d'une expression de politesse. Dans les villes, cela se fait rarement.
La Suisse est un pays multiculturel où cohabitent des personnes de nombreuses nationalités. Les Suisses apprécient cette diversité mais souhaitent que les étrangers s'adaptent à leur mode de vie. Il y a cependant une tolérance certaine pour les tempéraments plus sanguins. Ainsi, en période de championnat de football, la police ferme les yeux lorsque les supporters portugais, italiens, espagnols ou autres fêtent bruyamment une victoire.
Sachez que les Suisses sont soucieux du maintien de l'ordre public et surtout du respect de la sphère privée, de sorte que la police peut être amenée à intervenir en cas de tapage (diurne ou nocturne dès 22 h, y compris pour le bruit d'une douche trop fort) ou pour toute autre infraction que ce soit pour un vol de vélo pourtant cadenassé par son propriétaire ou un vol à l'arrachée. Restez poli avec les agents et les douaniers... ils feront de même. Les contrôles policiers sont plutôt rares mais il vaut mieux que vous ayez toujours vos papiers en règle sur vous. Bien que cela soit courant, la drague de rue est également considérée comme malpolie et déplacée.
Loin d'être un stéréotype, la Suisse figure parmi les pays les plus "propres" au monde quoi qu'on en dise. Dans certains cantons, comme à Berne, le jet d'un mégot par terre peut vous coûter 40 francs, ne pas ramasser une déjection canine 80 francs et jeter un déchet par la fenêtre de votre voiture 100 francs. A Lausanne, tout abandon de déchets sauvages dans l'espace public coûte 150 francs. Ces montants varient d'un canton à l'autre et il vaut donc mieux rester prudent. Même s'il est extrêmement rare de voir la police verbaliser un comportement désinvolte concernant le respect de l'environnement (mégot de cigarette jeté par terre ou déchet déposé ailleurs que dans une poubelle), par respect et comme cela devrait se faire partout, il est conseillé de conserver une ligne de conduite "exemplaire".
Au volant et au guidon, la courtoisie est de rigueur surtout aux abords des passages piétons où tout le monde s'arrête lorsqu'une personne est sur le point de s'engager, le piéton ayant toujours la priorité! Réciproquement, les piétons attendent scrupuleusement le passage du feu au vert pour pouvoir traverser, même si dans l'attente on ne voit aucun véhicule à proximité immédiate.
Les gens voient d'un mauvais œil tout retard à un rendez-vous. Mieux vaut être 5 à 10 minutes en avance plutôt qu'en retard. Si vous deviez tout de même arriver en retard à un rendez-vous, prévenez aussi vite que possible la personne concernée en vous excusant et en disant le temps de retard estimé.
Si vous êtes invités chez un Suisse, pensez à apporter un petit quelque chose. Une bouteille de vin, un dessert, une boîte de chocolat ou de biscuits fait en général l'affaire : c'est le geste qui compte, pas le prix ni la quantité.
